Sotsiaalmeedia struktuur

Kietzmann, J. H., Hermkens, K., McCarthy, I. P., & Silvestre, B. S. (2011). Social media? Get serious! Understanding the functional building blocks of social media. Business horizons, 54(3), 241-251.

Identiteet

Kõige olulisem osa sotsiaalmeedias on identiteet. Iga kasutaja saab ise otsustada, kui palju ta soovib endast teada anda. Näiteks nimi, vanus, sugu, haridus ja kõik muu selline info moodustab meie identiteedi. Üldiselt on reegel, et mida vähem infot sa enda kohta jagad, seda turvalisemalt saad ennast sotsiaalmeedias tunda. Teiselt poolt ei tekita anonüümsed kontod usaldust ning juhul kui eesmärgiks on näiteks isikliku või professionaalse brändi üles ehitamine, siis võib olla vajalik jagada enda kohta ka detailset infot, et koostööpartnerites või tulevastes klientides usaldust äratada.

⚠️ Kindlasti tuleb arvestada sellega, et keegi ei kontrolli kontode info tõele vastavust ning seega on võltskontode ja variidentiteetide loomine väga lihtne. Seetõttu peab uute kontaktide osas alati väga ettevaatlik olema.

👧👦 Aruta noortega läbi, millist infot üldse on vajalik sotsiaalmeedias jagada ning milliseid ohte võib endaga kaasa tuua see, kui pahatahtlik inimene saab teada nime, vanuse, kooli, koduaadressi või mingi muu isikliku info. Väga hästi saab arutada teemat Netilammaste multika “Suur suu” baasil. Lisaks info jagamisele tuleks siin kindlasti arutada ka seda, miks üldse hunt poisi sõbralisti sattus (variidentiteet, viirus, rumal käitumine vmt).

Suhtlus

Väga oluline osa sotsiaalmeediast on kasutajate vaheline suhtlus. See võib toimuda privaatselt või avalikult, individuaalselt või grupiviisiliselt ning samuti võib suhtlus olla mitteverbaalne – näiteks mingi sisu või kommentaari meeldivaks märkimine. Igasuguse suhtluse puhul peaks lähtuma eeldusest, et internetis saab kõike salvestada ja taasesitada ning isegi väga rangetest privaatsussätetest pole kasu, kui vestluses osaleb pahatahtlik osapool.

⚠️ Avalikus diskussioonis ei saa kunagi kindel olla, kes sellesse vestlusesse lõpuks kaasatud on. Jää alati viisakaks ning ära lase end kaasa haarata, kui vestlus muutub sopaloopimiseks.

👧👦 Kindlasti tuleks lastega rääkida läbi kinniste gruppide teema. Mis võib juhtuda, kui kinnises grupis paar grupiliiget tülli lähevad ja hakkavad vestlusi kopeerima avalikku ruumi. Samuti on väga oluline, et laps mõistaks, kes on usaldusväärne täiskasvanu ning miks ei tohi võõrastele jagada infot, mida ta ei jaga oma sõprade või vanematega (NB! Väljapressimise oht näiteks).

Jagamine

Sotsiaalmeedias loovad sisu kasutajad ise ning tihti koosneb see sisu erinevatest artiklitest, piltidest ja fotodest, mida kasutajad on leidnud mujalt internetist. Oluline on kinni pidada autoriõiguste reeglitest ning samuti tuleks alati info, mida jagada soovid, kriitiliselt läbi analüüsida – jagades võltsuudiseid või petuskeeme paned ohtu ka enda sõbrad. Kui jagad enda kohta käivaid materjale, siis tuleb mõelda, et kas see materjal võiks tulevikus piinlikuks osutuda.

⚠️ Kui su sõbra konto on nakatunud pahavaraga, siis võib sõber teadmatult jagada ohtlikku sisu. Kui mingi postitus sõbra seinal tundub kahtlane või veider, siis võta sõbraga ühendust ja uuri, kas ta ise teab, mida ta seinal postitatakse.

👧👦 Millist sisu peaks kindlasti jagama? Mida kindlasti jagada ei tohiks? Kui keegi jagab vägivaldset, mitte eakohast või kiusamiseks mõeldud sisu, siis mis on õige käitumisviis? Siinkohal oleks sobiv ära vaadata Netilammaste video “Röhitseja” ning sel teemal ka pikemalt arutada – lastel on üldjuhul lihtne seda teemat mõista, sest nende jaoks tunduvad ka paar aastat tagasi tehtud asjad juba väga lapsikud.

Kohalolek

Sotsiaalmeedia annab palju võimalusi teavitada teisi, kas oled kuskil kohal. Tegu võib olla n-ö virtuaalse kohalolekuga (näiteks aktiivne staatus vestlusrakenduses) või siis ka oma füüsilise asukoha jagamisega – näiteks kui kuhugi check-in teed või siis pildile ka asukoha määrad. Kogu asukohaga seotud info talletatakse ka sotsiaalmeedia keskkondade andmebaasidesse, kus näiteks firmad saavad tellida reklaami, mis on suunatud kindlas asukohas olnud inimestele.

⚠️ Näiteks reisi ajal oma füüsilise asukoha jagamine võib olla suur risk, sest see annab pahatahtlikele inimestele teada, et saa viibid kodust eemal.

👧👦 Kas oma asukoha jagamine on üldse vajalik mingis olukorras? Millised riskid kaasnevad sellega, kui näiteks pahatahtlik võõras saab sind lihtsasti füüsilises ruumis üles leida?

Suhted

Kõik sotsiaalvõrgustikud põhinevad suhetevõrgustikel. Kohe kui liitud mõne sotsiaalmeediaplatvormiga pead valima kontod, kelle sõbraks tahad saada või keda soovid jälgida. Oluline on leida tasakaal – liiga palju kontakte sinu suhtlusvõrgustikus toob kaasa olukorra, kus satud info ülekülluse alla ning väga keeruline on eristada olulist ja ebaolulist.

⚠️Ole ettevaatlik, keda oma sõbralistidesse lisad, sest ühine sõber muudab ka võltskonto või libaidentiteedi usaldusväärsemaks su sõprade jaoks ning see annab võimalusi erinevateks pettusteks.

👧👦 Noored ei taju väga hästi võõra ja tuttava tähendust. Näiteks võidakse lisada enda sõbralisti inimesed, kellega mõnes mängus samas tiimis on mängitud. Olen ise ka külalistundides uurinud, et kui ma saadaks õhtul sõbrakutse, siis kas peaks selle vastu võtma, ja väga paljud noored on vastanud sellele jaatavalt. Ehk siis taaskord on vaja paika panna see, kes täpselt on usaldusväärne täiskasvanu.

Maine

Sotsiaalmeedias tuleks eristada erinevaid maineid. Kasutaja enda jaoks on kõige olulisem tema maine tema suhetevõrku kuuluvate inimeste silmis ning selle maine moodustavad sinu postitused, kommentaarid ja samuti liitumine erinevate lehtede ning gruppidega. Sotsiaalmeedia võrgustike jaoks on sellise maine mõõtmine keeruline ning nemad arvutavad pigem n-ö tehnilist mainet, mis arvutatakse sinu postituste arvu, sõprade arvu, meeldimiste jmt järgi. Kuna infohulk on väga suur, siis kuvatakse rohkem neid postitusi mille puhul on suurem tõenäosus,  et seda postitust märgitakse meeldivaks, jagatakse või kommenteeritakse.

⚠️ Vahepeal tasuks üle vaadata oma konto vanemad postitused. Need pildid ja teemad, mis 10 aastat tagasi tundusid head ja aktuaalsed ei pruugi tänasel päeval olla need, millega end siduda soovid. Samuti tuleks arvestada, et su avalikku profiili võivad sattuda vaatama sinu tulevased tööandjad või koostööpartnerid.

👧👦 Selle punkti juures võiks noortega arutada, et milliseid postitusi on nad hiljuti näinud, mis nende arvamust mõnest inimesest on muutnud paremaks/halvemaks. Algklassi noortele sobib selle teema juures näidata näiteks Netilammaste “Kasukata” multifilmi.

Kogukond

Sotsiaalmeedias mängivad järjest suuremat rolli erinevad kogukonnad. Kusjuures need kogukonnad võivad tekkida erinevatel viisidel. Kõige traditsioonilisem viis mingi kogukonna loomiseks on luua mingi grupp, mis ühendab inimesi kindla tunnuse alusel (nt beebide vanemad, kindlas asukohas elavad inimesed või mingi tõukoera omanikud jmt). Samas võib kogukonnaks nimetada ka inimesi, kes kindlat lehte fännavad, ja ajutised kogukonnad võivad tekkida ka teemaviidete (hashtag) baasil.

⚠️Kui soovid luua mingit kogukonda ühendavad gruppi, siis pead arvestama, et sellise grupi modereerimine võib tähendada päris palju tööd. Järjest rohkem on kasutajaid, kes valimatult liituvad gruppidega, et postitada enda tegevusega seotud reklaami ning neid tegelikult ei huvita selles grupis toimuv vestlus.

👧👦 Räägi noorega läbi, milliste kogukondade osana ta ennast näeb ning kas ta on liitunud mõne grupiga. Samuti on oluline mõista, et piisab ühest kurjast hundist, et grupis olev info läheks kõrvalistele isikutele. Netilammaste videotest sobib selle teema juurde “Ära tantsi koos huntidega”.

Testi ennast

Eelmine: Lühiülevaade interneti arengust

Järgmine: Tuntumad sotsiaalmeedia keskkonnad