Petuskeemid sotsiaalmeedias

Kuna inimesed veedavad sotsiaalmeediakeskkondades väga suure osa oma päevast, siis on need ka atraktiivsed keskkonnad igasuguste petturite jaoks. Petuskeemi ehk skämmi eesmärk on enamjaolt rahaline kasu, kuid selle saavutamiseks kasutatakse mõnikord kaudseid teid. Mõned enamlevinud pettused ja riskid sotsiaalmeedias on toodud allpool.

Loosid ja loteriid

Inimloomusele on omane soov uskuda imedesse ning selle peale kurjategijad ka panustavad. Näiteks saadetakse inimesele teavitus, et ta on võitnud loteriil. Kui inimene nüüd oma „võitu“ vormistama tahab hakata, siis öeldakse talle, et vaja on enne mingid paberid korda ajada ning selleks peab inimene mingi raha maksma. Kõige ohtlikum on see, kui ülekanne palutakse teha mingil tundmatul lehel krediitkaardi abil, sest nii saavad petturid kätte ka inimese krediitkaardiandmed.

Lisaks levivad ka sellised laigi lehte ja võida miskit tüüpi pettused. Esmapilgul tunduvad need küllaltki riskivabad, aga tuleb sellega arvestada, et kui oled mõne lehe meeldivaks märkinud, siis saab lehe omanik sinu uudisvoogu üsna odava raha eest reklaame suunata ning mingeid uusi petuskeeme sulle teele ette sokutada.

Kuidas vältida?

Kõige lihtsam on see, kui aktsepteerid fakti, et kui lotopiletit ostnud ei ole, siis lotovõitu tulla ei saa. Kui on suur soov mingites auhinnamängudes osaleda, siis eelista kodumaiseid ja suurte brändide poolt läbi viidud auhinnamänge.

Mitte kunagi ei tohi internetis raha maksta selle eest, et raha kätte saada. Luba lahkelt, et võivad su võidusummast kõik kulud koos intressidega maha arvutada. Kindlasti ei tohiks anda ka krediitkaardi andmeid isegi kui öeldakse, et neid on vaja ülekande jaoks.

NB! Noorte jaoks on eriti ohtlikud sellised loosimängud, kus tuleb sisestada telefoninumber ning siis ka SMS-sõnumiga saadud kood. Niimoodi võib noor liituda enese teadmata tasulise sisuteenusega ning loodetud iPhone võidu asemel üllatab kuu lõpus hoopis kopsakas telefoniarve.

Loe lisaks:

Teeni palju raha tööd tegemata

Sotsiaalmeedias levivad ka postitused, kus pakutakse suurepärast teenimisvõimalust. Kui kasutaja võtab „tööpakkujaga“ ühendust, siis võib kattelooks näiteks olla see, et mingi Aasia või Ladina-Ameerika firma tahab äri teha Euroopa Liidus, aga mingi bürokraatia tõttu ei ole neil võimalik ise ülekandeid teha ning otsitakse ELi kodanikku, kes aitaks neid raamatupidamisega.

Kusjuures mingit riski ei tundu olevat – raha kantakse „töötaja“ kontole enne ja alles siis teeb „töötaja“ vajalikud ülekanded. Tegelikkuses on selle skeemi taga kuritegelik rahapesu ning kui aitad liigutada tundmatut päritolu raha, siis oled ka ise automaatselt kurjategija.

Kuidas vältida?

Ära lase kunagi enda kontole kanda raha, mille päritolus sa kindel ei ole ning kui selline ülekanne tuleb su kontole, siis teavita sellest kohe panka ja politseid. Üheks versiooniks rahapesu skämmis on ka see, et kantakse mingi summa ja siis öeldaks, et kogemata valele arvele läks ja palutakse mingile kontole tagasi kanda. Ehk siis isegi kui täpselt samale kontole raha tagasi kannad, kust see tuli, siis tee kogu protsessist kuvatõmmised ja saada need panka ja politseile – sellisel juhul on olukord fikseeritud.

NB! See pettus võib olla väga atraktiivne just 16-25aastastele noortele, kellel on keeruline tööle minna, kuid täiendav sissetulek võib tunduda väga ahvatlev.

Loe lisaks:

Prints või printsess valgel hobusel

Kuna sotsiaalmeedia keskkonnad on ka hakanud vaikselt asendama tutvumisportaale, siis väga levinud pettuseks on see, et keegi saadab sõnumi, et soovib tutvuda romantilisel eesmärgil. Üldiselt naistele saadetud kirjades on profiiliks kas sõjaväelane või arst, kes enda väitel on kuskil kriisikoldes, ning meeste puhul on petturi variidentiteediks mõne noorema Ida-Euroopa naise profiil.

Selle skämmi teeb eriti ohtlikuks see, et võetakse päris piisavalt aega suhte loomiseks enne kui hakatakse raha küsima. Tuleb mõista, et petturite jaoks ongi see põhitöö ning nad suhtlevad sadade kui mitte tuhandete kontodega üheaegselt ning neil on aega.

Mingi hetk, kui on juba loodud sügav isiklik kontakt ohvriga, hakatakse planeerima kohtumist. Veidi enne kohtumise toimumist toimub aga mingi suur katastroof – kas kaotatakse töö, ema satub haiglasse vms. Seetõttu pole finantsiliselt võimalik kohale tulla, kui just ei saa väikest laenu… Kui vestluse käigus on kasutaja pätile saatnud endast intiimseid materjale, siis võib asi minna ka väljapressimiseni.

NB! Selle petuskeemiga võivad noored kokku puutuda juba põhikoolis ning eeskätt soovitakse neilt pornograafilise sisuga materjale.

Kuidas vältida?

Ole väga ettevaatlik võõrastega, kes armuvad sinusse esimesest silmapilgust. Enne kui ühtegi isiklikumat detaili avaldama hakkad, siis tee üks videokõne, et kontrollida, kas inimene on see, kes ta väidab ennast olema. Ära saada endast materjale, mida sa ei soovi näidata oma ülemusele, perele või sõpradele, sest see muudab sind koheselt väljapressimise ohvriks. See ei loe, kui su vestluspartner on enne mingit tundlikku materjali saatnud, sest saa ei saa olla kindel, et see päriselt ka tema kohta on. Pigem saadetakse teiste ohvrite saadetud asju. Kindlasti ei tohiks anda laenu inimesele, keda päriselt ei tunne.

Loe lisaks:

Odav kaup

Väga palju petuskeeme on seotud ka odava kauba pakkumisega. Inimestel on jäänud mulje, et internetist on võimalik asju poolmuidu saada ja seda arusaama kasutatakse väga aktiivselt ära igasuguste pahalaste poolt. Tihti kasutatakse skeemi, kus mõnd väga tuntud brändi kaupa pakutakse kordades odavamalt – täiesti võimalik, et 90% soodustusega näiteks.

Inimene üldiselt eeldab, et suurimaks riskiks on see, et kaup ei tule kohale ning ihaldatud kauba pärast ollakse nõus riskima paari või paarikümne euroga. Tegelikult pole kurjategijate eesmärgiks kauba eest küsitud hind, vaid kasutaja krediitkaardiandmed. Kui andmed on laekunud, siis tehakse kiirest ise selle kaardiga hulk oste internetist ja kahju võib olla palju suurem.

Kuidas vältida?

Tee oste pigem suurtest ja tuntud keskkondadest. Paypali makse kasutamine lisab turvalisust, sest sellisel juhul vastutavad nemad, et sinu krediitkaardiandmed jalutama ei lähe. Kindlasti soovitaks kasutada kahte pangakontot – üks on seotud maksekaartidega ning teisele pääsed ligi ainult üle internetipanga ja saad vajadusel raha kanda kaardikontole. Kui ilmtingimata soovid osa tundmatult lehelt midagi, siis näiteks SEB pank pakub virtuaalkaardi teenust.

Loe lisaks:

Libauudised

Viimastel aastatel on sotsiaalmeedia platvormid saanud ka libauudiste kasvulavaks. Erinevad huvigrupid ja tihti ka riiklikud institutsioonid loovad veebisisu, mille sisu on parimal juhul vaieldav ning halvimal juhul lausvale ning seda hakatakse aktiivselt levitama sotsiaalmeedias. Selliste kampaaniate eesmärk on levitada hirmu ja paanikat ning seda kasutatakse aktiivselt valimistulemuste mõjutamiseks.

Teine eesmärk võib igasugustel libauudistel olla see, et meelitada kasutajaid kahtlastele veebilehitsejatele, kus laetakse kasutaja arvutisse või nutiseadmesse pahavara.

Kuidas vältida?

Libauudiste vältimine on keeruline, sest see nõuab aega ja süvenemist. Internetis kipub eriti tõsi olema ütlus, et vale jõuab ringi maailmale peale teha enne kui tõde saapad jalga saab (tsitaat pärineb Terry Pratchetti raamatust „Tõde“). Seetõttu peab olema väga ettevaatlik, millist infot sa jagad. Paratamatult on libauudised põnevamad kui tegelikud uudised ning seetõttu on nende levik sotsiaalmeedias kiirem.

Loe lisaks:

Sõnum sõbralt

Järjest rohkem kasutatakse petuskeemides ka inimeste isiklikke tuttavaid. Näiteks häkitakse ühe kasutaja konto ning siis selle alt hakatakse ta sõpradele privaatseid sõnumeid saatma eesmärgiga nakatada ka sõprade kontod viirusega. Tihti võib sõnumi sisuks olla näiliselt link mõnele videole ja kaasas kommentaar stiilis: „Appike, millise video ma sinust leidsin!“ Kohe kui kasutaja sellele lingile klikib nakatub ka tema konto ja pahavara levib edasi.

Teine petuskeemi puhul saadetakse häkitud sõbra kontolt kiri, et sõber on välismaal ja talt rööviti raha ja dokumendid ning palutakse lühiajalist laenu. Sellise kirja laekumisel tuleks kohe sõbraga võtta ühendust mõnel kanalil (e-kiri või telefon näiteks) ja uurida, kas ta teab, et tema nime alt sellised kirjad tulevad.

Kuidas vältida?

Kui sõber saadab lingi sulle vestluses, siis kindlasti tasub uurida, et miks ta selle saatis. Ilma ühegi kommentaarita linki ei tasu avama hakata.

Kui saad sõbralt kirja, et tal on laenu vaja, siis kindlasti räägi sõbraga, enne kui mingeid ülekandeid tegema hakkad.

Loe lisaks:

Testi ennast

Üheks petuskeemiks on ka erinevad internetiküsitlused, mida ajajoonel näha võib. Testid on ise tasuta, kuid tihti küsitakse testimise käigus erinevaid küsimusi, mis võivad hiljem kaasa aidata näiteks konto ülevõtmisele. Eriti ettevaatlik tuleks olla siis, kui su sotsiaalmeedia kontoga on seotud ka krediitkaart (nt FB reklaamikonto). Kui pahalane sellisele kontole ligipääsu saab, siis võib ta panna jooksma oma pettuste reklaamid sinu kasutajakonto alt ning kasutaja ise avastab alles kuu lõpus, et ta krediitkaardilt võetakse märkimisväärne summa reklaamide eest, mida ta tellinud ei ole.

Kuidas vältida?

Kui soovid testimissaite kasutada, siis tee endale ajutine konto, millega sinna registreerud. Näiteks väga hea lahendus on mailinator.com leht, mis laseb mugavalt teha just selliseid ajutisi kontosid. Ära loo kunagi mingitel tundmatutel lehtedel kontosid sama parooliga, mida kasutad oma põhikontodel (Facebook, Gmail, Microsoft, Apple jne).

Süsteemi teavitused

Üheks petuskeemiks on ka näilised süsteemiteavitused, mis väidavad, et kasutaja on rikkunud mingeid keskkonna reegleid või võivad ka täiesti öelda, et näiteks sinu konto on sattunud varguse ohvriks ja pead kiirest kuhugi klikkima ja parooli vahetama. Üldjuhul on saatjaks mingi konto, kus nimes või profiilipildis on siis selle veebikeskkonna nimi või logo, kust sõnumi saad.

Kui klikkida kirjas olevale lingile, siis viiakse sind lehele, kust laetakse pahavara arvutisse. Täiesti võimalik on ka see, et seal on loodud n-ö libaleht, mis näeb välja täpselt nagu sotsiaalmeedia keskkonna esileht ning kasutajal palutakse end seal sisse logida. Kohe kui kasutaja on petulehel oma logimisandmed sisestanud, logival kurjategijad õigel lehel nende andmetega sisse ning konto kaaperdatakse.

Kuidas vältida?

Veebilehed ei saada suvaliste kontode alt teavitusi, vaid need tulevad sama kanalit mööda nagu kõik süsteemi teavitused. Kindlasti ei tohi klikkida peidetud linkidel (nt goo.gl, bit.ly, tinyurl.com jne algavatel linkidel), kui sa 100% kindel ei ole, et saatja on usaldusväärne.

Testi ennast

Loe lisaks: 5 Facebooki pettust, mida iga kasutaja peaks teadma – Digiabi blogi

Eelmine: Tuntumad sotsiaalmeedia keskkonnad

Järgmine: Kuidas turvaliselt sotsiaalmeediat kasutada

Allpool ka üks Kreekas toodetud õppefilm, mis selle teemaga väga hästi haakub.

Video allikas: Lastekaitseliit https://www.youtube.com/watch?v=IzLgoXAd5Os