Online-väitlus: loodusõpetus, 6. klass

Valmista ette

Õpetan 6. klassile loodusõpetust ning soovin, et nad hakkaksid rohkem arutlema ning õpiksid töötama erinevate allikatega. Otsustan katsetada online väitluse õpilugu.

Valin teemaks “Asula elukeskkonnana” ning selgitan õpilastele, kuidas me hakkame töötama. Selgitan õpilastele, mis on väitlus ning millised on tähtajad. Teamup’i abil loon neljaliikmelised rühmad. Olen GoogleDrive’i loonud dokumendi, kus on küsimused ja teemad, millele õpilased peaksid leidma vastused.

Näited küsimustest:

  1. Mis on linnastumine?
  2. Mis on linnaline ja maaline asula?Millised on vanad asulakohad Eestis?
  3. Millised on tsivilisatsiooni kujunemise eeldused?
  4. Elutingimused linnas: atmosfäär, õhusaaste
  5. Elutingimused linnas: pedosfäär, mullastik, mulla omadused
  6. Miks on saasteained kahjulikud organismidele?
  7. Millised loomad elavad linnades?
  8. Millised taimed elavad linnades?
  9. Millised haljasalad on linnades?
  10. Maastikuarhitektuur: inglise ja prantsuse stiilis pargid, pargielemendid.

Näide oodatavast vastusest:

Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. (Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Linnastumine)

žOn linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus. (Allikas: õpik)

linnastumine, urbanisatsioon, majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastiku paiknemises (koondumist linnadesse), laiemas mõttes ka koostises, kultuuris ja elulaadis (linliku elulaadi levimist maale). Linnarahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibet ööjaotuse muutumisest ja (eriti 20. sajandil) rahvastiku rändest. Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsusega. Suure linnastumusega riigid (linnarahvastiku osa 80% ja enam) on näiteks Belgia, Suurbritannia, Iisrael, Austraalia, Rootsi, USA, Uus-Meremaa ja Taani. (Allikas: Eesti Entsüklopeedia)

Uuri ja otsi

Iga rühm loob GoogleDrive’i dokumendist endale koopia ning jagab ära küsimused. Iga õpilane otsib vastuseid oma küsimusele kasutades erinevaid allikaid. Olen leppinud kokku raamatukoguhoidjaga tunni raamatukogus, kus on ka mõned arvutid. Õpilased alustavad tööd raamatukogus. Jälgin alguses, et igale küsimusele oleks leitud vastuseid erinevatest allikatest. Kodus jääb töö lõpetada.

Analüüsi ja loo

Järgmine tund toimub arvutiklassis ning nüüd palun rühmadel kirjutada leitud andmete põhjal kokkuvõtte teemast GoogleDrive’i. Lepime kokku, et kokkuvõte ei ole pikem kui kaks A4. Rühmad peavad otsustama, milliseid allikaid kasutada ning mida panna kokkuvõttesse. Juhin tähelepanu ka allikate usaldusväärsusele. Soovi korral lisavad õpilased ka pilte, viidates neile. Valmis kokkuvõtted jagatakse klassiga ning kodus valivad õpilased välja, milline kokkuvõte neile kõige rohkem meeldib ja miks.

Väitle

Järgmises tunnis esitlevad rühmad oma kokkuvõtteid ning teise teevad ettepanekuid, kuidas kokkuvõtteid parandada. Tutvustan neile, mis on online väitlus ja kuidas see toimub. Võtame korra aruteluks ühe lühema teema, et näidata õpilastele, kuidas toimub väitlus. N: Elutingimused linnas on head/elutingimused linnas on halvad.

Teema kokkuvõtmiseks toimub viimasest tunnis kontrolltöö asemel online-väitlus teemal “Linnastumine on inimkonnale hea/linnastumine on inimkonnale halb”. Väitluseks kasutame GoogleDrive’i, kus igal rühmal on oma leht, mida on õpetajaga jagatud. Rühma kaks liiget on selle poolt, et linnastumine on inimkonnale hea ja kaks liiget selle poolt, et linnastumine on inimkonnale halb. Kõiki kogutud materjale võib kasutada ning väidetele lisatakse juurde ka allikad.

Hindamisel palun õpilaste abi. Annan neile ette mudeli, mille järgi hinnata ning iga grupp hindab kahte teist gruppi. Hindamisel vaadatakse argumente ja ümberlükkeid. Argument peab olema struktureeritud, põhjendatud ja loogilise ülesehitusega.

Argumendi ülesehitus:

  1. väide
  2. selgitus
  3. tõestus
  4. järeldus

Kui kõik on olemas, siis saab ühe argumendi eest 4 punkti. Iga puuduv osa võtab punkte alla.

Ümberlükke ülesehitus:

  1. vastuväide
  2. vastuväite selgitus
  3. vastuvõtte tõestus
  4. järeldus

Kui kõik on olemas, siis saab ühe ümberlükke eest 4 punkti. Iga puuduv osa võtab punkte alla.

Võidu otsustab, kes paremini suutis tõestada.

Lisamaterjalid: http://www.debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (lk 8-16)