Juhtum #2 Altkäemaks juhiloa või auto tehnoülevaatuse eest (lihtne tase)

Juhtumi taust

Maanteeameti sotsiaalreklaami „Aus ülevaatus“ eesmärk oli vähendada altkäemakse autode ülevaatusel.

 

Lisainfo

Viimastel aastatel on ligi kaks kolmandikku registreeritud korruptsioonikuritegudest olnud seotud maanteeameti või selle haldusalaga. See ei tähenda, et maanteeametis töötaksid ebaeetilised inimesed, vaid ameti teenustega puutuvad juhiluba taotledes, sõiduki tehnoülevaatust tehes vm kokku peaaegu kõik eestimaalased. See tingib tugeva altkäemaksusurve neilt, kes soovivad saada juhiluba või sõidukile ülevaatust liiga hõlpsalt. Tehnoülevaatust ei vii läbi maanteeamet ise, vaid erabürood, kelle üle maanteeamet järele valab. Korruptsioonijuhtumeid on palju ka sellepärast, et politsei koos maanteeametiga on pööranud sellele valdkonnale palju tähelepanu ning on avastanud rohkesti juhtumeid. Korruptsiooni avastamine ühes tehnoülevaatusbüroos toob kaasa suurel hulgal kuritegusid, sest kõiki altkäemaksu juhtumeid käsitletakse eraldi kuritegudena. Teistest valdkondadest eristub siinne korruptsioon ka makstavate summade väiksuse poolest: see jääb 20 euro piiresse.

Millistele küsimustele tähelepanu pöörata?

  • Milles seisneb ülevaatuse ja juhiloa korruptiivse ostmise oht?

Tehnoülevaatusel on tähtis roll liiklusohutuse tagamises: rikkis auto ohustab kõiki liikluses osalevaid inimesi, nii jalakäijaid, rattureid kui ka teisi autojuhte. Samamoodi ohustavad meie kõikide turvalisust inimesed, kes hangivad juhiloa ebaausal teel, sest saamatu juht on suur ohuallikas. Ühtlasi vähendab äraostmine usaldust riigiasutuste vastu tervikuna ja paneb inimesi arvama, et kõik ametnikud ongi äraostetavad, ning nii suureneb korruptsioonisurve ka neile, kellele on korruptiivne mõtlemine seni võõras olnud.

  • Mida tuleks teha, et korruptsiooni oleks vähem?

Korruptsiooni vältimiseks tuleb tegelda mitme teemaga, eelkõige aga inimeste arusaamade, võimaluste vähendamise ning kõige viimasena karistamisega.

Arusaamade puhul tuleb mõista, et korruptsioon on eelkõige väärtushinnangute küsimus ning nende muutmine nõuab aega. Ka kõnealune sotsiaalreklaam keskendus väärtuste muutmisele. Uuringud näitavad, et kui osatakse aru saada, mis on korruptsioon, mõistetakse seda ka rohkem hukka. Korruptantidel on väga raske tegutseda keskkonnas, kus nende tegevus on põlu all.

Võimaluste vähendamine tähendab näiteks läbipaistvate protseduuride loomist organisatsioonis, tehingute auditeerimist jms. Siia kuulub ka juhtide igapäevatöö: mil määral annavad nad eeskuju ja kuidas suhtuvad nad korruptsiooni. Raadio 2 loost „Altkäemaks sõidueksamil“ saab teada, millised vajakajäämised olid maanteeametis enne juhilubade ostmise avastamist (1:26–2:07) ning millised ümberkorraldused organisatsioonis tööprotsessides sellest johtuvalt tehti (4:16–5:06).

Õiguskaitseasutustel on korruptsioonivastases tegevuses oluline roll, ent seda ei saa ennetustegevuse kõrval üle hinnata. Tugeva õiguskaitse rolli iseloomustamiseks sobib tõdemus, et kuigi karistus altkäemaksu eest võib olla väga suur, ei ole sellest erilist kasu, kui kunagi vahele ei jää. Eesti karistusseadustik näeb altkäemaksu eest ette kuni viie- ja raskendaval asjaolul kuni kümneaastase vanglakaristuse (eksamineerijale altkäemaksu andnud inimestelt aga võetakse ka juhiluba ära).