Juhtum #9 Huvide konflikt Tallinna Sadamas (keeruline tase)

Juhtumi taust

Tallinna Sadama nõukogu (nõukogu esindab omanikku ehk riiki) otsustas 2013. aastal toetada 150 000 euroga Eesti Olümpiakomiteed (EOK). Kuigi Tallinna Sadama nõukogu esimees oli samal ajal ka EOK president, ei taandanud ta ennast toetuse määramise protsessist. Nõukogu esimees mõisteti süüdi toimingupiirangu rikkumises.

Lisainfo

Riigikohus tunnistas Tallinna Sadama nõukogu endise esimehe süüdi korruptsiooni­vastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises. Nõukogu esimees ennast süüdi ei tunnistanud.

Millistele küsimustele tähelepanu pöörata?

  • Mis on huvide konflikt ja toimingupiirang?

Huvide konflikt on ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist. Huvide konflikt ise ei ole korruptsioonivorm, vaid olukord, mis võib viia korruptsioonini. Huvide konflikti või selle riski vähenda­miseks kasutatakse tegevus- ja toimingupiiranguid, enesetaandamise kohustust, huvide avaldamist, eetikakoodeksit, sõltumatuid komisjone jm.

Toimingupiirang on keeld teha teatud otsuseid või toiminguid, kui esineb huvide konflikt. Näiteks rikub toimingupiirangut koolidirektor, kes sõlmib lepingu oma pojale kuuluva ettevõttega, isegi kui ta hoiab sel moel kooli raha kokku. Toimingupiirangut rikutakse isegi siis, kui sellega ei kaasne varalist kahju. Näidisjuhtumis suunas nõukogu esimees sponsorraha endaga seotud vabaühendusse. Kohtus vaieldi peamiselt selle üle, kas nõukogu esimees on üldse ametiisik ja peab järgima korruptsioonivastase seaduse toimingupiiranguid. Riigikohtu otsuse järgi ta seda on.

  • Milles seisnes Tallinna Sadamas korruptsioon?

Tallinna Sadama nõukogu esimees oli samal ajal riigi äriühingu nõukogu esimees ja vabaühenduse president ning suunas avalikku raha enda juhitud vabaühendusele. N-ö kahel toolil istumine on küll lubatud, aga iseendaga tehingu tegemine on keelatud. Tallinna Sadam on riigile kuuluv ettevõte, mille nõukogu liikmed peavad kaitsma omaniku ehk riigi huve, nõukogu esimees aga täidab avalikku ülesannet. Probleem olnuks lihtsasti lahendatav, kui nõukogu esimees oleks end nii sisuliselt kui ka vormiliselt otsustamisest taandanud.

  • Miks pidas kohus seda korruptsiooniks, ehkki otsustaja ei saanud isiklikku kasu?

Tõesti, otsustaja ei saanud isiklikku kasu, kuid kasusaajaks oli otsustaja juhitav organi­satsioon, seega kaudselt ikkagi ka tema ise. Tallinna Sadama kasum on avalik raha ning selle kasutamisel peab jälgima aususe ja läbipaistvuse reegleid ning see ei tohi anda kellelegi ebavõrdset või põhjendamatut eelist. Nõukogu esimees oleks pidanud ennast toetuse määramisest taandama ega oleks tohtinud osaleda toetuse määramise koosolekul. Alates 2017. aasta suvest ei ole riigi äriühingutel enam lubatud toetusi anda muul otstarbel peale arendus- ja teadustegevuse.