Juhtum #7 Elamislubade skandaal ja Tujurikkuja sketš “Kahtlusalune Raudne” (keeruline tase)

Pealtnägija“ 30.11.2011: „Elamislubade skandaal.“ [1] Video on venekeelsete subtiitritega. 

Tuntud erakonnakaaslastest poliitikud, tuntud ka äraostmatute nime all, Tallinna volikogu liige Nikolai Stelmach ja Riigikogu liige Indrek Raudne, aitasid vene kodakondsusega ärimeestel saada Eesti elamislubasid. Eestis on ettevõtluseks taotletava elamisloa tingimusteks, et äriühingute puhul on minimaalse investeeringu nõue 65 000 eurot ning füüsilise isiku puhul 16 000 eurot. Lisaks peab välismaalane viibima Eestis vähemalt 183 päeva aastas [2].

Raudsele, Stelmachile ning Riigikogu liikmele Siim Kabritsale kuuluv firma on aadressile Kooli 1/3 sisse registreerinud sadu Venemaa ning endiste liiduvabariikide miljonäre.

Asjaosalised rõhuvad, et tegemist on Eesti majandusele olulise valdkonnaga, kuna nad on otseinvesteeringutena Eestisse toonud umbkaudu 600 miljonit krooni.

Indrek Raudne väidab, et elamislubade vahendamine on osa nende äritehingutest, kuid lisab, et see on kõikjal maailmas normaalne praktika. Samas selgus, et registreeritud on peamiselt perekonnad, mitte ainult ärimehed.

Varasematel aastatel oli elamislubade kvooti üle jäänud, kuid antud aastal sai piirmäär augustiks täis. Oktoobris suurendas siseminister Ken-Marti Vaher piirnormi 336 võrra, mis tekitas küsimuse, kas ta oli asjaga seotud ning soovis aidata oma erakonnakaaslasi.

Tujurikkuja“ 31.12.2011: „Kahtlusalune Raudne.“ [3] Video on venekeelsete subtiitritega.

Naeruvääristab Stelmach-Raudse elamislubade skandaali puhul Indrek Raudse antud seletusi ning olukorra juriidilist korrektsust.

Ott Sepa kehastatav Raudne viibib kaitsepolitsei ülekuulamisel, kus näib, et ta üritab küsimustest kõrvale laveerida. Ülekuulamiselt minnakse krunti vaatama, kus tuleb välja, et kõik sisse kirjutatud välismaalased ongi seal kohal ning ajavad oma äri.
 
Millistele küsimustele tähelepanu pöörata?

  1. Milles seisnes antud juhtumi puhul korruptsioon? Kes on võimaliku korruptsiooni osapooled?

Korruptsioon seisneb oma ametikoha isiklikuks otstarbeks kasutamiseks. Antud juhul võis korruptsioon olla seotud elamislubade väljaandmise ja kvoodi suurendamisega. See võis omakorda olla seotud mõjuvõimuga kauplemisega. Mõjuvõimuga kauplemine on korruptsioonivorm, kus tuntud ja mõjuga isik lubab kasutada oma mõju, et sundida kedagi mõnda otsust vastu võtma või tehingut tegema. Mõjuvõimuga kauplemise näiteks oleks antud juhul ministri lähikonda kuuluv erakonnaliige, kes enda äri huvides palub suurendada elamislubade kvooti ja viimane teebki seda. Minister ei pruugi asja taustast midagi teada. Vastutasu saab selle eest enda äri huvides tegutsev erakonna liige. Lisainformatsiooni korruptsioonivormide kohta leiab korruptsioon.ee veebileheküljelt [4].

  1. Kas poliitikud peaksid saama oma tööga seotud tutvusi kasutada omakasu saamiseks?

Korruptsioonivastase seaduse kohaselt ei tohi ametiisik oma ametiajal olla huvide konfliktis ning peab tegutsema avalikku huvi silmas pidades ning omakasupüüdmatult. Samas juhtub aga näiteks Ameerika Ühendriikides sageli, et kongressi liige suundub pärast oma ametiaja lõppu suure palga eest tööle eraettevõttesse, mille nimel ta lobitööd teeb ning millele ta oma endistelt kolleegidelt paremaid tingimusi välja kaupleb. Ühelt poolt on ametiisikul pärast ametiaja lõppu vabadus valida uus töökoht, teisalt võib see tekitada aga ebavõrdse olukorra, kuna nii parlamendi- kui valitsuse liikmed on kergemini mõjutatavad oma endise kolleegi poolt. Tegemist on pöörduste efektiga [3].

  1. Miks pälvis elamislubade afäär avalikkuse laialdase tähelepanu alles pärast Pealtnägija videolugu, kuigi riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuande kohaselt oli Politsei- ja Piirivalveamet tuvastanud elamislubade väärkasutuse juba veebruaris, kui teostati elamislubade väljastamise tingimuste järelkontrolli, ning teavitati sellest Siseministeeriumit mais [5]?

Demokraatlikes riikides on meedial kanda tähtis roll avalikkuse informeerimisel. Uuriv ajakirjandus toob päevavalgele kahtlustusi, mida riigiasutused nii julgelt ei avalikusta. Korruptsioonisüüdistustel on asjaosalistele suur mõju ning seetõttu tahetakse olukorras enne selgusele jõuda, kui informatsioon avalikustatakse.

  1. Kas õpilaste arvates peaksid taolisesse afääri sattunud poliitikud saama jätkata rahva esindajatena?

Tegemist on poliitilise vastutuse printsiibiga. Lisaks süüdlastele kohtu poolt määratud karistusele saab rahvas ka valimiste kaudu asjaosalised vastutusele võtta nende poolt mitte hääletades.

Mis edasi on saanud?

  • Indrek Raudne lahkus riigikogust elamisloa skandaali tõttu. Riigikogu uurimiskomisjon tõdes, et Nikolai Stelmach tegeles elamislubade vahendamisega. Indrek Raudne ei olnud uurimiskomisjoni sõnul küll elamislubade vahendamisega otseselt seotud, kuid oli sellest teadlik ning lõikas läbi oma äriühingu sellest ka kasu. Siim Kabritsa ja ministrite osalust uurimiskomisjon ei tuvastanud. Uurimiskomisjoni aruande põhjal algatatud kriminaalmenetlus lõpetati 2013. aasta juunis ning 2013. aasta 11. aprilli seisuga oli kehtetuks tunnistatud 136 elamisloast 22.

 [1] „Pealtnägija“ 30.11.2011:„Elamislubade skandaal“  http://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-446 

[2] Elamisluba välisinvestorile – investeeringu suurus ja residentsuse kohustus: http://www.sisekaitse.ee/public/ERV/taustapaberid/Investorite_residentsuse_kohustus_taustakas_8.pdf

[3]Tujurikkuja“ 31.12.2011: „Kahtlusalune Raudne.“http://www.youtube.com/watch?v=sNxBuuB2XJA 

[4] Korruptsioonivormid: http://www.korruptsioon.ee/et/mis-korruptsioon/korruptsioonivormid

[5] Pöörduste efekt: http://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioonivormid/poorduste-efekt

[6] Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuanne: http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/Uurimiskomisjoni_lopparuanne_29_05_12_LOPP_A.pdf, lk 6-8.

Video litsents: Creative Commons