Juhtum #6 Suurimaid korruptsioonijuhtumeid Eestis- maadevahetus (keeruline tase)

„Pealtnägija“ 23.10.2013: „Maadevahetus.“ [1] Video on venekeelsete subtiitritega

Maadevahetus algas 1990. aastate lõpul väidetavalt heade kavatsustega. Inimesed ja firmad, kellele kuulusid looduskaitsepiirangutega maad, kuhu ehitada ei tohtinud, said need vahetada riigimaade vastu, kus ehituspiiranguid polnud. Firmad hakkasid piirangutega maid hulgi kokku ostma, et neid kasu teenimise eesmärgil riigiga vahetada näiteks kesklinnas asuvate suure ehituspotentsiaaliga kruntide vastu. Maadevahetuse keskmes oli Merko tütarfirma OÜ Woody, millega läbiviidud tehingu koguväärtus oli toonastes hindades 107 miljonit krooni. Tehing toimus keskkonnaministri Villu Reiljani 2006. aasta käskkirja alusel. Sekkus kaitsepolitsei ning kohtupinki sattusid nii ärimehed kui ka ministrid ning isegi maa-ameti peadirektor. Süüdistuse kohaselt maksti ministritele ning tippametnikele altkäemaksu varjatud osaluste ning korterivalduste näol, et nad soosiksid vahetustes just neid ärimehi. I astmes Harju maakohtus tunnistati süüdistatud isikud õigeks. II astmes Tallinna ringkonnakohtus mõisteti aga kõik osalised süüdi. Osalised kaebasid ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse edasi Riigikohtusse.

Mis edasi on saanud?

  • 2008. aastal kiitis valitsus heaks looduskaitseseaduse muudatuse, millega lõpetati looduskaitseliste maade vahetamine ning asendati see riigi poolt nende maade väljaostmisega, et ebaausate maadevahetuse tehingute tegemine ei oleks võimalik.
  • 2014. aastal mõisteti viimases astmes ehk riigikohtus suurem osa maadevahetajatest süüdi. Vettuse menetlus lõpetati mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja Tuiksoo karistust vähendati; samas muutis Riigikohus toimepandud tegude kvalifikatsiooni altkäemaksust pistiseks

Millistele küsimustele tähelepanu pöörata?
 

  1. Maadevahetust võimaldav seadus oli loodud selleks, et ehituspiiranguga looduskaitse all olevaid maid saaks vahetada riigi maade vastu, kus ehituspiirangut pole. Kas võimalikku korruptsiooni oleks pidanud ette nägema?

Seadusloojad peavad alati arvestama võimalusega, et on olemas inimesi, kes soovivad seadust omakasu saamise eesmärgil ära kasutada. Selleks ongi eelnõudele vajalik teha mõjude analüüs, mida tollal veel läbi ei viidud.

  1. Miks korruptsioonialased kohtuprotsessid nii kaua aega võtavad? Millest on tingitud, et erinevad kohtuastmed teevad erinevaid otsuseid?

Poliitilise korruptsiooni alased kohtuprotsessid on keerukad. Mitmeastmeline kohtusüsteem võimaldab osalevatel pooltel taotleda kohtuasja ülevaatamist kõrgema astme kohtu poolt, kui neid langetatud otsus ei rahulda. Kui osapooltel on palju kaotada, on nad motiveeritud otsuseid edasi kaebama, mis pikendab kohtuprotsessi kestust. Eestis kehtiv mitmeastmeline kohtusüsteem vähendab kohtu eksimise võimalust.[2]

  1. Milliseid korruptsioonivorme on üldse olemas? Milline korruptsioon on Eestis kõige levinum? Milline korruptsioonivorm on õpilaste meelest kõige ohtlikum?

Korruptsioonivormid on näiteks altkäemaks, parteide varjatud rahastamine, onupojapoliitika, pöörduste efekt, huvide konflikt, mõjuvõimu kuritarvitamine, ametiseisundi kuritarvitamine, riigi riisumine, oskus- ja siseteabega kaubitsemine jne [3].

  1. Milles seisneb poliitilise ja erasektori korruptsiooni erinevus? Milles sarnasus?

Poliitilise korruptsiooni puhul on mängus maksumaksja raha, erasektori korruptsiooni puhul ei pruugi see nii olla. Mõlema puhul võib korruptsiooni soodustada halvasti läbi mõeldud süsteem ning ka korruptsioonivormid võivad olla mõlemal juhul samad (näiteks huvide konflikt, altkäemaksu võtmine jne).

  1. Miks kuuleb Eestis erasektori korruptsioonist harvemini kui avaliku sektori (ametnike, poliitikute) korruptsioonist?

Erinevalt avaliku sektori korruptsioonist on Eestis erasektori korruptsiooni tuvastatud minimaalselt. Endine peaprokurör Norman Aas on põhjustena välja toonud, et erasektori korruptsiooniasjad jäävad vähem silma, neid on vähem uuritud ning sageli vaadatakse asju teise pilgu alt (äritehinguid peetakse ettevõtjate omavaheliseks asjaks ning seetõttu ei vaadata teatud juhtumitele kui korruptsioonile) [4]. Samas ei ole seaduse silmis tegelikult vahet, kas pistist antakse erasektoris või avalikus sektoris.

  1. Kas oskad nimetada Eestis toimunud erasektori korruptsiooni juhtumeid?
  • Ringkonnakohus mõistis hulgifirma Haljas ja selle kaks tegevjuhti süüdi Eesti ühe suurima kaubandusketi ostujuhile pistise lubamises ja karistas neid kokku ligi 28 000 eurose trahviga. Kokkuleppe kohaselt pidi kaupluse ostujuht loobuma nõudmast kauplusteketis müüdavatele Haljase mittealkohoolsetele jookidele täiendavat hinnasoodustust. Vastutasuks pidi aga hulgifirma maksma kauplusteketi ostujuhile igakuiselt kindla rahasumma, mis sõltunuks Haljase tarnitavate mahlade ja muude jookide läbimüügist. Pakutud tehingu tulemusena kukkunuks ostujuhi kaukasse iga müüdud kaubaühiku pealt 0,5 kuni 1 eurosenti [5].
  • Rimi endist projektijuhti kahtlustatakse üle 600 000 euro suuruse pistise võtmises. Projektijuhi vastutada olid kõik Rimi kinnisvaraarendused. Kui Rimi tahtis mõnda uut poodi ehitada, midagi renoveerida, remontida või laiendada, otsis projektijuht firmasid, kes osaleksid Rimi hangetel, suhtles tarnijatega, koostas hankedokumendid, juhtis neid protsesse algusest lõpuni [6].
  • Eesti ajaloo seni suurim erasektori pistiseasi toimus Pärnus. Aastal 2008 hakkasid osaühing Noricus ja selle juhid Ürgo Tikerpuu ja Arvin Peks arendama suurt Pärnu Läänevärava nimelist kaubanduskeskust. Võtsid hinnapakkumised mitmest ehitusfirmast, aga otsustasid lepingu sõlmida aktsiaseltsiga Oma Ehitaja. Soovisid aga tehingut: Noricus maksab Oma Ehitajale kaubanduskeskuse ehitamise eest 173 miljoni krooni, kuid Oma Ehitaja annaks kümme miljonit kohe tagasi Tikerpuule ja Peksile. Tagasimakset ei planeeritud rahas. Oma Ehitaja pidi tegema ehitustöid Peksi maakodu juures ning Tikerpuule muretsema korteri Tallinnas. Noricusel endal neid miljoneid polnud ja nad pidid raha laenama Skandinaavia kinnisvarafondilt Baltic Property Trust (BPT). Oma Ehitaja, selle juht Kaido Fridolin ning projektijuht Raivo Fridolin läksid kokkuleppemenetlusele ja kandsid kriminaalasja lõpetamise eest riigieelarvesse 44 738 € (700 000 krooni). Kokkuleppe kasuks otsustas ka Noricuse juht Arvin Peks. Ainuke, kes otsustas asja vastu kohtus võidelda, oligi Noricuse teine omanik Ürgo Tikerpuu. Alguses läks tal hästi. Maakohtus mõisteti Tikerpuu õigeks. Edasi veeres asi allamäge. Ringkonnakohtus jäi ta süüdi – üks aasta vangistust kolmeaastase katseajaga. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga. Noricus on tänaseks likvideeritud. Läänevärava kaubanduskeskust pole kusagil [7].

 


[1] „Pealtnägija“ 23.10.2013: „Maadevahetus.“http://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-513 

[2] Video halduskohtu toimimisest ning edasikaebamise võimalusest kohtusüsteemis: https://www.youtube.com/watch?v=ERwXuCSbROI

[3] Korruptsioonivormid: http://www.korruptsioon.ee/et/mis-korruptsioon/korruptsioonivormid

[4] Pärnu ärimees jäi süüdi suures pistiseasjas: http://transparency.ee/cm/artiklid/parnu-arimees-jai-suudi-suures-pistiseasjas

[5] Hulgifirma juhid jäid ostujuhile pistise pakkumise katses süüdi: http://uudised.err.ee/v/eesti/09fc58c7-dc44-461a-8127-6150cd992779

[6] Rimi endist projektijuhti kahtlustatakse hiigelpistise võtmises: http://www.transparency.ee/cm/artiklid/rimi-endist-projektijuhti-kahtlustatakse-hiigelpistise-votmises

[7] Pärnu ärimees jäi süüdi suures pistiseasjas: http://transparency.ee/cm/artiklid/parnu-arimees-jai-suudi-suures-pistiseasjas