Juhtum #5 Korruptsioon kohalikus omavalitsuses (keeruline tase)

Aktuaalne kaamera“ 09.12.2012: „Tauno Võhmari korruptsioonikahtlustus” [1] Video on venekeelsete subtiitritega.

Jõhvi vallavanem Tauno Võhmarit kahtlustati korruptsioonis seoses spordihoone ehitamiseks korraldatud riigihankega. Kahtlustuste kohaselt muutis Võhmar ebaseaduslikult riigihanke lepingut, sõlmides hanke lisana kokkuleppeid. Uudislugu tuli päevavalgele päev pärast Rakvere linnapea Andres Jaadla kahtlustuse ilmnemist rahvusvahelisel korruptsiooni vastu võitlemise päeval.

Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar selgitas: „Tööd ei olnud hankedokumentides, kuid need tööd oli vaja ära teha. Ilma nendeta ei oleks spordihalli saanud antud kujul ehitada…Kõik on tehtud Jõhvi rahva hüvanguks.“ Tollane Viru ringkonna peaprokurör Margus Kurm selgitas kahe juhtumi erinevusi järgnevalt: „Jõhvi juhtumi puhul vaadatakse, kas linn on saanud kahju ning Rakvere juhtumi puhul uuritakse, kas reegleid on rikutud, kuna kahju kahtlustust ei ole.“ Võhmar keeldus kahtlustuse tõttu Riigikokku kandideerimast.

  • Uudisloo venekeelses variandis mainib intervjuus Tauno Võhmar, et kõnealuse kahtlustuse puhul on tema arvates tegemist valimiseelse poliitilise tellimustööga.

Mis süüdistustest edasi sai?

  • Jõhvi vallavanem Võhmari puhul ei leidnud kohus tõendeid vallale kahju tekitamisest ning ta vabanes kriminaalsüüdistustest. Kuigi kriminaalmenetlus lõpetati, edastati materjalid Rahandusministeeriumile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks, sest Võhmar oli rikkunud riigihangete seaduse sätteid. Tauno Võhmar nõustus Rahandusministeeriumi poolt algatatud väärteomenetlusega riigihanke lisana kokkulepete sõlmimise asjus ning tasus 120 eurot trahvi[2].
  • Andres Jaadla tunnistati Viru maakohtu otsusega süüdi tahtlikus kuriteos. Süüdi mõisteti Jaadla tehingute tegemise episoodis ning talle mõisteti 11 268 eurone karistus. Huvide konflikti episoodis mõisteti Andres Jaadla õigeks teo tuvastamatuse tõttu [3]. Astus linnapea kohalt tagasi 2012. aasta augustis pärast seda, kui Riigikohus otsustas tema esitatud kaebust kohtuotsuse peale mitte menetleda. Aasta hiljem lahkus ka erakonnast.

 
Millistele küsimustele võiks tähelepanu pöörata?
 

  1. Tauno Võhmar sõlmis enda sõnul riigihanke lisana kokkuleppeid, kuna uskus et see on rahvale parem, kuid rikkus seejuures seadusi. Kas taolises olukorras tuleks vaatamata võimalike heade kavatsuste olemasolule ametiisik süüdi mõista?

Seadus on kõigile võrdne ning neid häid kavatsusi on keeruline tõestada.

  1. Kas oma sõprade aitamine, kui see eirab reegleid, on halb?

Sõltub olukorrast, aga riiklikes suhetes kindlasti, kuna taastoodab ebavõrdsust. Ebavõrdsus võib tekkida riigihanke puhul, kui eelistatakse sugulase firmat teistele. Pealegi on mängus maksumaksja raha ning võitjaks ei osutunud parim pakkumine, vaid sugulussidemetel põhinev pakkumine.

  1. Kas poliitikutel peaks olema lubatud sõlmida lepinguid firmadega, millega nad ise seotud on? Äkki on poliitiku enda firma lihtsalt parim teistega võrreldes. Igaüks ei pruugi olla ebaaus. Miks siis seadus selliselt on üles ehitatud?

Seadus on selliselt üles ehitatud, kuna huvide konflikt võib ka ausa inimese puhul osutuda tõsiseks probleemiks ning korruptsioonivastane seadus hoiab ära ebavõrdse kohtlemise ning tagab maksumaksja raha otstarbekama kasutuse [4]. Teatud juhtudel teeb korruptsioonivastane seadus ka erandeid, näiteks juhul, kui tegemist on väikese eraldi asuva omavalitsusega, siis võib kontoritarvete tellimine kaugelt olla märksa kulukam kui sama omavalitujuhi firmast tellimine. Sellise erandi kohaldamisel tuleb aga kogu info alatiseks omavalitsuse veebilehel avalikustada.

  1. Kui vallavanem ja linnapea reegleid rikuvad, kas nad peaksid saama uue võimaluse? Kas nad peaksid saama jätkata rahva esindajana?

Nii Tauno Võhmar kui Andres Jaadla on tänaseni poliitiliselt aktiivsed. Jaadla valiti 2013. aasta sügisel kohalikel valimistel omanimelise valimisliidu nimekirjas taas Rakvere linnavolikogu liikmeks. Võhmar aga osales Jõhvi 2013. aasta kohalikel valimistel Jõhvi Heaks valimisliidu liidrina ning võitis valimised 966 häälega ning jätkab vallavanemana. Ühe oma võidu põhjusena tõi ta välja, et on olnud meedias märksa enam nähtav kui tema konkurendid. Samas kehtib Eestis põhimõte, et kui inimene on karistuse ära kandnud (nt trahvi ära maksnud) ja karistus on kustunud, siis tuleb talle anda võimalus puhtalt lehelt alustamiseks. Näiteks avalikus teenistuses ei tohi töötada inimene, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest – küll aga võib ta seda teha siis, kui karistus on kustunud.

  1. Kui karmid peaksid olema karistused korruptsiooni eest?

Kergema rikkumise puhul karistatakse väärteotrahviga ehk väärteokorras, karmimad rikkumised on kuriteod ja nende eest on võimalik saada kas rahaline karistus või vangistus. Vaata Eestis kehtivaid karistusi siit: http://www.korruptsioon.ee/et/mis-korruptsioon/korruptsioonivormid. Karistusest tähtsamaks võib aga pidada tööd korruptsiooni ennetamise nimel, millel võib pikemas perspektiivis olla suurem efekt kui karistuste karmistamisel ja kontrolli intensiivistamisel.

  1. Miks mõlemad väitsid, et tegu on poliitilise valimiseelse tellimustööga?

Teiste peale kaebamist saab tõepoolest kasutada poliitilistel eesmärkidel. Samas ei ole oluline, kust info tuleb, juhul kui seadusi on rikutud. Pigem tahavad kahtlustatavad lihtsalt jätta muljet, et neile on liiga tehtud, et mitte kaotada oma valijate poolehoidu.

  1. Millised on korruptsiooni põhjused? Kas isikut ümbritsev süsteem ja seadused võivad soosida korruptsiooni teket?

Segaselt sõnastatud seadused, ebapiisav teadlikkus vastutusest, ebapädev järelevalve on korruptsiooni soosivad tegurid. Täpsemalt saab korruptsiooni põhjustest lugeda siit: http://www.korruptsioon.ee/et/mis-on-korruptsioon.


[1] Aktuaalne kaamera“ 09.12.2012: „Tauno Võhmari korruptsioonikahtlustus“ :http://www.youtube.com/watch?v=ZTyW8hZ4NUg

[2] Vallavanem nõustus väärteo kiirmenetlusega : http://www.johvi.ee/?q=ru/node/676

[3] Viru maakohtu otsus: https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?kohtuasjaNumber=1-11-3040/55

[4] Korruptsioonivastane seadus § 7 ja § 11: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062012001