Taustaks korruptsiooni kohta

Määratlus

Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametikoha või võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Laiema määratluse järgi on korruptsioon usalduse kuritarvitamine. Korruptsiooni defineerimisele saab läheneda kahte moodi, vastavalt kas seadusekeskselt või avaliku arvamuse keskselt. Seadusekeskne määratlus lähtub sellest, mida seadustes korruptsiooniks peetakse, samas kui avalikul arvamusel põhinev definitsioon lähtub laiemast avalikust arvamusest.

Korruptsioon avaldub nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris. Selline juhtum, kus poe ostujuht saab altkäemaksu tootjalt, et see tema kaupa eelistaks, on näide erasektori korruptsioonist, kuna selle tegevusega kuritarvitatakse oma ametikohta ning tehakse ettevõttele kahju. Teine näide erasektori korruptsioonist on see, kui järelevalvet tegev ettevõtja saab meelehead järelevalve erapooliku tegemise eest või tegemata jätmise eest.

Põhjused

Kui teataks täpselt, millised nähtused on korruptsiooniga seotud, siis oleks lihtne korruptsiooni ennetada. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mistõttu pole õige otsida korruptsiooni põhjuseid, vaid inimloomuse varjukülgedest – omakasupüüdlikkusest, kadedusest jms. Sel juhul piisaks omakasupüüdliku ametniku väljavahetamisest ausa vastu, ent nii lihtsalt see ei toimi. Korruptsiooni ennetamiseks tuleb tegeleda korruptsiooni soodustavate võimaluste vähendamisega.

joonis

Joonise autor: Mari-Liis Sööt (põhineb J. W. Colemani valgekrae kuritegevuse teoorial: (1987) Toward an Integrated Theory of White-Collar Crime. American Journal of Sociology, Vol. 93, No 2: 406-439)

Mõju

Kuigi on teadlasi, kes näevad korruptsioonis ka teatavat kasu (nt altkäemaks kiirendab mõningaid aeglaseid bürokraatlikke protsesse), ollakse üldiselt siiski seisukohal, et korruptsioon tekitab ebavõrdsust ja taastoodab valitsuse moonutatud kulutuste kaudu vaesust (rataste õlitamise asemel vajutab see hoopis rattad sügavamale liiva sisse). Korrumpeerunud poliitikud investeerivad ja seavad prioriteete rohkem neisse valdkondadesse, kus korruptiivsed tulud võiksid olla suuremad. Samuti käib korruptsiooniga käsikäes poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Korruptsiooni tagajärjel kahaneb majanduskasv, kuna korruptiivne majanduskeskkond ei soodusta investeeringuid.

Korruptsioonivormid

Korruptsioonivorm Selgitus
Altkäemaks/pistis Altkäemaks on nii rahaline kui muu hüve (kingitused, koolitusreisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Altkäemaksu eesmärgid on erinevad, seda antakse nii selleks, et kiirendada teatud protsesse (speed money), kui selleks, et saada teavet, teenust jm, mis vastasel juhul poleks kättesaadav, või selleks, et ära hoida mõne teo tagajärge (nt lubade äravõtmine).
Ametiseisundi kuritarvitamine Sellise otsuse või toimingu tegemine, millega luuakse eelis otsustajale, tema lähedasele või mõnele kolmandale isikule. Ametiseisundi kuritarvitamine võib võtta mitmeid vorme, näiteks kasutades avalikke vahendeid, kuritarvitades usaldust jne.
Huvide konflikt Huvide konflikt on ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vastuolu, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist (OECD, 2005, asja olemuse kohta pikemalt vt OECD käsiraamatust „Huvide konflikti käsitlemine avalikus sektoris“). Ametiisikul või tema lähedasel on isiklik huvi otsuses või toimingus, mida ta ise peab tegema või mida ta saab mõjutada. Huvide konflikt ise tegelikult ei ole korruptsioonivorm, vaid tegemist on olukorraga, mis võib viia korruptsioonini. Huvide konflikti või selle riski vähendamiseks või maandamiseks kasutatakse konflikti vältimist tegevus- ja toimingupiirangutega, enesetaandamise kohustust, huvide avaldamist, eetikakoodekseid, sõltumatuid komisjone jne. Vt ka onupojapoliitika, pöörduste efekt.
Häälte ostmine Häälte ostmine tuleb kõne alla eelkõige valimiste ajal, mil kandidaadid lubavad vastuteenet, kingitust vm nende poolt hääletanutele. Häälte ostmist ei maksa segi ajada asjade (õhupallid, tikutopsid jne) jagamisega valimiskampaania ajal, millega valijat otseselt ei kohustata hääletama kandidaadi poolt.
Mõjuvõimu kuritarvitamine Mõjuvõimuga kauplemise puhul on tegemist altkäemaksu vormiga, kus hüve saajaks ei pruugi olla ametiisik. Tähtis on sotsiaalne või professionaalne positsioon: hüve saaja ei saa küll ise otsustada, kuid saab oma positsiooni tõttu otsustajat mõjutada. Mõju kasutamist eristab mõjuvõimuga kauplemisest see, et mõjutaja ega ka keegi kolmas ei pruugi olla saanud mõjutamistegevuse eest meelehead.
Onupojapoliitika Onupojapoliitikaga on tegu juhul, kui eelistatakse (nt tööle võetakse) oma lähisugulasi ja –hõimlasi. Siia alla liigituvad ka juhtumid, kui isik saab tööle mitte oma võimete, vaid parteilise kuuluvuse alusel. Probleemiks võib saada näiteks omavalitsuse väiksus – on keeruline leida töökohtadele inimesi, kes omavahel seotud poleks. Vt ka: huvide konflikt.
Parteide varjatud rahastamine Erakondade rahaline toetamine eraisikute või ettevõtete poolt, kes vastutasuks saavad kasulikke poliitilisi otsuseid (nt seaduste muutmine toetajate äritegevuse hõlbustamiseks). Möödahiilimine nõudest tuvastada konkreetne isik annetaja taga. Rahastamisskeemid, kus kasutatakse erakonna hallatavaid mittetulundusühinguid jms.
Pöörduste efekt Ametiisik, kes on teostanud kontrolli mõne eraettevõtte üle, asub pärast avaliku sektori töökohalt lahkumist sinna tööle. Näiteks olukord, kus ametnik jätab eraettevõttele ettekirjutuse tegemata, saades vastutasuks seal töökoha. Vt ka huvide konflikt.
Riigi riisumine Riigi riisumine (state capture) iseloomustab Maailmapanga uuringu kohaselt mitmeid endisi idabloki riike. See nähtus hõlmab seaduste kujundamist sel moel (sh ka seaduseloojate äraostmist), mis võimaldab riigivara riigi jaoks kahjulikel tingimustel teatud väikese otsustajate grupi kätte liikuda. Riigi riisumist ei saa reeglina pidada üksikjuhtumiks, vaid hästitoimivaks süsteemseks võrgustikuks, kus on omavahel seotud nii poliitiline kui ka majanduslik eliit. Riigi riisumise kohta saab lugeda Maailmapanga uuringuid.

 

Korruptsioonist Eestis

Transparency Internationali ehk rahvusvahelise mittetulundusorganisatsiooni (kelle eesmärgiks on korruptsiooni ennetamine) kohaselt oli Eesti korruptsiooni tajumise tasemelt 2014. aasta tulemuste põhjal 175 riigi hulgas kõrgel 26. kohal. Skandinaaviamaad olid kõik viie parema hulgas. Samas edestas Eesti Leedut (39. kohal) ning Lätit (43. kohal). Eesti oli eespool ka kõrgema arengutasemega riikidest, nagu näiteks Tšehhi ja Itaalia. [1]

Korruptsiooniuuringu (2011) andmeil on Eesti inimesed korruptsiooniga kõige rohkem kokku puutunud tehnoülevaatusel (11% on kogenud altkäemaksu küsimist), suheldes arstide (9%), politsei (8%) ning lasteaia (5%), kooli ja ülikooliga (5%). Ka ettevõtjad on korruptsiooniga enim kokku puutunud tehnoülevaatusel (5%), ent ka riigihangete asjus (4%). Kuigi uuring ei anna täpset infot, kuidas ja miks on just neis valdkondades enim korruptsiooni, viitab see vajadusele tegeleda nende teemadega süvitsi ja selgitada välja sellise kogemuse põhjused. Altkäemaksu on küsitud kokku 18% inimestelt, samal ajal kui altkäemaksu on maksnud või kingituse toonud 4% inimestest.

Põhjalikum ülevaade korruptsioonist Eestis on siin: http://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioon-eestis-kolme-sihtruhma-uuring-2010-justiitsministeerium-ja-tartu-ulikool

Korruptsioonikuritegude statistikat vaata siit: http://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioon-eestis/statistika.

Eesti suhteliselt madala korruptsioonitaseme üks edutegureid on läbipaistev otsustamisprotsess, ent on valdkondi, kus läbipaistvust saab suurendada. Sellele keskendutakse riiklikus korruptsioonivastases strateegias http://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastane_strateegia_2013-2020_1.pdf


 

[1] 2014. aasta CPI tulemused http://www.transparency.org/cpi2014/results#myAnchor1

Creative Commonsi litsents
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 4.0 Rahvusvaheline litsentsiga.