Teksti loomine

 

ÜLESANNE 1 

Kui mahukat infot on vaja lühidalt ja samas süsteemselt esitada, võib seda vormistada loeteluna. Vaata loetelude vormistamise näiteid Maire Raadiku artiklist „Kuidas vormistada loetelu“.

Otsusta, missuguse näite järgi sobiks teha aimetekstide kirjutamise eesmärkide loetelu. Kirjuta valitud näite eeskujul U. Veismanni teksti „Aastakümned Eesti aime(kirjanduse) maastikul“ põhjal aimekirjanduse missioon. Jälgi hoolega kirjavahemärke!

 

Aastakümned Eesti aime(kirjanduse) maastikul

Uno Veismann

Kohast ja missioonist

Küsides, mis on aimekirjanduse eesmärk, miks populaarteaduslikke artikleid ja raamatuid kirjutatakse, ostetakse ja loetakse, saab muidugi anda triviaalse vastuse: selleks, et levitada teaduse tulemusi. See on tõesti üks aspekt, mille puhul aimetekst sarnaneb sageli huvitava õpikuga. Viimase aastakümne raamatutest kuuluvad niisuguste hulka eesti keeleski avaldatud Dorling Kindersley kirjastuse väljaanded, mis on rikkalikult illustreeritud ja faktidega küllastatud.

Meie ühiskond pürgib kõrgtehnoloogilise tootmise arendamisele. Aimekirjanduse üheks rolliks on osaleda selleks vajaliku  teaduslik-tehnilise baasi loomises. Akadeemik Ene Ergma on kirjutanud, et ainus väljapääs oleks teadmispõhine ehk inimeste uutele ideedele tuginev majandus, ent selleks on vaja palju loovaid, innovaatilisi ja algatusvõimelisi inimesi.

Ülimalt oluliseks aime(aja)kirjanduse rolliks tuleb pidada ka eestikeelse terminoloogia tekitamist, ühtlustamist ja säilitamist, mis ingliskeelsete teadusartiklite hasartse avaldamise taustal kipub unarusse jääma.

Ja lõpuks võib nimetada veel teaduse kaitsmise funktsiooni – aime(aja)kirjanduse ülesanne on kaitsta teadust ühelt poolt ühiskonnas teaduse suhtes maad võtva skeptitsismi  ning teiselt poolt pealetungivate ebateaduslike teooriate eest.

——-

Kontrolli, kas valisid sobiva näite?

 

ÜLESANNE 2

Loe tekst „2013. aasta menukite edetabel“ ja koosta selle  põhjal diagramm, mis illustreerib Eesti Kirjastuste Liidu 2012. ja 2013. aasta menukite edetabeleid kirjandusliikide järgi (laste- tarbe- ja ilukirjandus ning biograafiad).

2013. aasta menukite edetabel

2013. aasta edetabel on taas mitmekesine, esindatud on kõik kuus valdkonda, kuid võrreldes varasemate aastatega on toimunud ka muutusi. Suurim muutus on toimunud tõlke- ja algupärase kirjanduse osakaalus: 2010. ja 2011. aastatel moodustasid edetabeli raamatutest üle 60% tõlkeraamatud, 2012. aastal suhe muutus ja algupärandi osakaal kasvas 54%-le. 2013. aastal aga suhe muutus veelgi ning eelmisel aastal moodustasid edetabeli raamatutest 63% algupärandid.

Teine muutus on lasteraamatute osakaalu kasv. Kui 2012. aastal oli neid edetabelis 26 ja 2011. aastal 30 nimetust, siis eelmisel aastal suurenes nende arv veelgi ja tabelist leiab 32 lasteraamatu nimetust. Peab siiski tunnistama, et lastele mõeldud ilukirjandust on suhteliselt vähe, palju on väikelastele mõeldud ning kooliks ettevalmistavaid raamatuid.

Muudatust on märgata ka tarbekirjanduse osas. Kui 2012. oli edetabelis 35 nimetust (2011. aastal 36 nimetust), siis eelmisel aastal vähenes nende raamatute osakaal 24 nimetusele. Kuid tähelepanu väärib tõik, et nendest olid algupärased 20 teost.

Ilukirjandusteoseid oli edetabelis 16 nimetust ja võrreldes eelmise aastaga on toimunud väike tõus – 2012 oli edetabelis 13 nimetust. Ja jällegi olid ülekaalus algupärandid – 10 nimetust. Nii et ilmselgelt on tunda mõjutust: kui ilmuvad uued raamatud Harglalt, Kivirähkilt, Õnnepalult või teistelt tunnustatud autoritelt, mõjutab see kohe ka meie inimeste eelistusi. Biograafiate osas võime täheldada langust – 2013. aastal mahtus edetabelisse 3 nimetust (2012. aastal 5 nimetust).

Kokkuvõtvalt – võrreldes 2012. aastaga on paberraamatute eelistuste osas toimunud muutusi: viimaste aastatega võrreldes on oluliselt suurenenud Eesti autorite teoste osakaal edetabelis ning rõõmustada võime, et ilukirjanduse osakaal ei ole vähenenud, pigem natuke kasvanud. Kasvu võime täheldada ka e-raamatute osas.

Allikas: EstBook 

 

ÜLESANNE 3

Kirjuta koostatud diagrammi põhjal lühike kokkuvõte aastaga toimunud muutustest. Pealkirjasta tekst ise.